Start simple. Get a pencil or pen.

*Pildil veidi vähem kui pooled vahepeal loetud teostest.

"Pick yourself up, dust yourself off, and move on to what you are going to make next." David Usher ("Let the Elephants Run")

Eelmine postitus - 6. märts. 

Pikk paus, toimunud on palju, lugedagi olen jõudnud mitmeid raamatuid. Need vääriksid jagamist, kuid postitused on kuhjunud ja kust nüüd alustada? Peamine põhjus miks postitused jäid tulemata on ilmselgelt ebapiisav õigustus - kaamera oli katki. Sain selle parandusest tagasi üleeile ja täna tegin esimesed katsetused. Mõnus! Olen taolise nokitsemise järgi igatsenud. Küll need raamatud on ikka imekaunid modellid. 

Lühidalt öeldes otsustasin end taas proovile panna ja sundida uuesti kirjutama. Pole veel õiget hoogu sisse saanud, ehkki märtsi alguseks oli juba päris hea tunne. Ootan huviga, mis saama hakkab ja kogun enda jaoks kokku killukesed kätte juhtunud raamatutest. 

"Don't expect to write a first draft like a book you read and loved." Walter Mosely ("Why We Write")

Järgneb nüüd aga pikem postitus, sest kaduma läinud aeg tuleb ju tasa teha. Esmalt otsisin oma failidest üles 10. märtsil kirjutatud read meie reisi lõpuhetkedest. Siin need nüüd siis on:

10. märts

Oleme tagasiteel. Hetkel sõidame lumisest Riiast Pärnu poole. Tänane sõidupäev tundub nii lühike. Vaid 2 tundi Pärnusse ja 2 tundi Tallinnasse. Varsti mõneks päevaks taas kodumaal. Arutasime, et ega suuremat koduigatsust pole olnud, sest oleme ju kõik koos. Samas kõlab päris hästi, et õhtul oleme päris oma kodus: saab toimetada ja oma kodu korda sättida, teha midagi head süüa, kuulata head vinüülimuusikat, magada oma voodis (Muide päris uute tekkide ja patjadega, aga sellest juba hiljem J).

Jätkan nüüd aga sealt, kus eelmisel korral sai lõpetatud. Budapestist lahkudes ootas meid pikk sõidupäev, pausidega oma 8 tundi. Sõit kulges sündmustevaeselt, kuni sain telefoni tervitussõnumi “Tere tulemast riiki Tšehhi...”. Tegin üllatunult suuri silmi ja pärisin T-lt aru. Jäime siis mõlemad kaarti uurima ja avastasime, et tõepoolest kulgeb meie kiirteelõik Tšehhi piirides. T otsis meile peatumiseks koha ja nii alustasime kiirelt tolliteede info uurimist. Autoga reisides on vaja iga riigi puhul jälgida tollinõudeid, sest nõudmised on väga erinevad. Vinette, tollimaksu. Selgus, et meie läbitav lõik on maksuta ja saime rahus edasi minna. Õhtul saabusime Oswiecim-i. Linna nimi on saksapäraselt vast kõigile tuttav, sest kannab seda ka koonduslaager Auschwitz. Järgmise päeva varahommikuks olime broneerinud Auschwitzi külastuse. Memoriaali külastamine on küll tasuta, kuid kõrgendatud turvanõuded ja koha eripärast tulenevalt, tuleb oma külastus eelnevalt siiski kellaajaliselt broneerida. Piletid on nimelised. 8.00 olime siis turvaväravates ja saime loa laagri territooriumile sisenemiseks. Tunne oli päris õõvastav. Kujuteldamatus koguses juukseid, prilliraame, kamme, kohvreid, laste jalanõusid... Miljoni ettekujutamine on keeruline, kuid seal sai hukkunud inimeste kolossaalne hulk siiski selgemaks. Äärmiselt kurb ja muserdav vaatepilt. Auschwitzis on ka ainus sealsete laagrite säilinud gaasikamber. Majad on heas seisukorras ja kõik on jätkuvalt hirmuäratavalt päris ja käega katsutav. Veidi eemal asub ka hiljem ehitatud Birkenau laager, mis dokumentaalidest on tuttav rongide saabumiskohana. Seal sai lähemalt näha ka barakkide tingimusi ja vangilaagri sanitaartingimusi...või nende puudumist. Lahkusime kummaliste tunnetega. Juhtunu tundub mõistusega võttes jätkuvalt täiesti arusaamatu...

Ööbisime Oswiecim-is 2 ööd, et S-l oleks peatumiseks mõnus koht ja saaksime rahuliku südamega oma hommikust külastust teha. Hotell suurepärane toit väärib eraldi äramärkimist. Õhtusöök Poola restoranis oli imemaitsev ja hommikusöögil sai T minu üle naerda. Läksin ees alla sööma ja olin uhkest hommikusöögist nii üllatunud, et kontrollisin korduvalt üle, kas olen ikka õiges kohas J. Sõime palju ja hästi. Poola üllatas meid suurepärase toiduga. Jääme hea sõnaga meenutama! Meil oli soov külastada ka soolakaevandust, kuid S-ga arvestades pidime sõite veidi hajutama ja nii liikusime kolmandal päeval juba pärast hommikusööki autosse ja sõitsime umbes 100 km oma uude hotelli. Sügisel saime häid soovitusi Poola mõisade külastamiseks ja nii valisime ööbimiseks just ühe sellise. Tegu ol loomasõbraliku hotelliga, mis pakkus ka eraldi paketti koerasõpradele. Paketti kuulusid jalutuskäigud, mänguasjad toas, koerahoidmise teenus ja söögikorrad mõisa restoranis. Uhke lugu, aga S leppis oma toidu ja oma mänguasjadega. Ka hoidjat ei vajanud. Süüa sai taas rikkalikult ja mõis oli imeilus.

Soolakaevandus asub Wieliczka linnas. Ka selle külastuseks oli eelnevalt vajalik oma külastus broneerida ja liikuda sai vaid koos rühmaga. Meie rühma põhiosa moodustasid Inglismaa koorilauljad. Retk oli meeleolukas. Giid oli humoorikas ja rääkis kaevandusest põnevalt ja tempokalt, koorilauljad kasutasid juhust ja proovisid soolakavanduse kabelite akustikat. Kabeleid oli kaevanduses päris mitu, sest kaevurid olevat ohtliku töö tõttu reeglina usklikud ja vajasid lähedusse pühakodasid. Kõige sügavam kamber kuhu meid viidi asus 135m sügavusel. Kui laskumine toimus treppidest, siis üles sai õnneks kriiksuvate ja kägisevate kaevandusliftidega. Kõige enam meeldisid uhkete soolakristallist lühtritega kabelid. Imeilusad. St. Kinga kabelit pidi olema võimalik endale ka pulmadeks broneerida, aga järjekord olevat vähemalt 3 aastat. Vallalistel soovitati juba kabeli broneering ära teha, et siis järgmised 3 aastat rahulikult sobivat abikaasat otsida. Meil seda muret õnneks pole J

Uus hommik algas taas Poola imemaitsva hommikusöögiga ja suuna võtsime Leedule. Ootamas Vilnius. Hotelliks valisime butiikhotelli vanalinnas, et oleks mugav liikuda ja linna uurida. Hommikusöögil käisime lähedal asuvas 5 tärni hotellis, kuid Poola hommikusöögid jäid siiski ületamatuks. Vilniuses ööbisime 2 ööd väga praktilisel põhjusel – Eestile lähim Ikea. S otsustas oma pessa jääda ja lubas meid mitmetunnisele osturetkele. T oli vaimustunud näidiskorteritest ja tuhises tubade ja korterite vahel rõõmsa entusiasmiga. Mina keskendusin enam kõikvõimalikele köögiasjadele ja muudele vidinatele. Praktiline soov oli hankida uued padjad ja tekid ning voodipesu ja rätikuid. Saime need kõik ja jäime ka kvaliteediga rahule. Eks nüüd jääb vaid proovida, kas suled on ikka nii mõnusad kui käega katsudes tundusid. Õnneks pole meie suusaboks kummist, nii et päris hulluks ei saanud minna, kuid tundub et Pärnule mõeldes võiks kevadel veel ühe Ikea-reisi teha.

6 tundi lumesajust sõitu Vilniusest Riiga. Mõnus uus hotell, maitsev õhtusöök, mõnus jalutuskäik üle Daugava ja vanalinnas, hea hommikusöök ja nüüd siis koduteele. Hotellidest on nüüd täielik küllastumus, kuigi suurema osa järgmisest nädalast elutseme taas hotellis. Praegu on aga hea mõelda, et läheme oma koju. Järgmised päevad on tihedad, sest uus reis taas ootamas, aga sel korral jääb S maha. S läheb homme trimmimisse ja pessu ja õhtul on tal kohtumine oma emaga. Loodame, et kõik kolm koera omavahel hästi klapivad ja saame S-i rahumeeli uuel nädalal tema sünnikoju jätta. Nii oleks süda väga rahul. Eks siis paistab. Reisist kirjutan kindlasti veel. Löön ka arvulised näitajad kokku ja eks siis võtan meie pea 2,5 kuulise reisi taas jutuks. Seniks aga kohtumisteni!

Ilusad mälestused ja oi kui rahul ma olen, et võtsin siiski vevaks ühtteist üles märkida. Ainult oma mälu peale küll ei tahaks lootma jääda :)

Natuke raamatujuttu ka. Lugesin kokku, et pärast viimast postitust olen lugenud läbi 11 raamatut ja kui neist pikemalt kirjutama asuksin, siis võtaks see arutult palju aega. Seega teen väga lühidalt ja märgin need enda jaoks siia lihtsalt napisõnaliselt üles, et hiljem oleks kõik loetu siiski leitav. 

Joe Abercrombie - "Pool kuningat". 

Väga meeldis! Tegu on Purumere triloogia esimese raamatuga ja loodan peagi ka järgnevad osad kätte saada. Siis juba kirjutan Yarvi seiklustest pikemalt. 

George R. R. Martin - "Tants lohedega. Teine raamat"

Raamat oli mul juba pikka aega ootamas ja haaras mind ka sel korral Troonide Mängu maailma täielikult kaasa. Olen suur fänn! :)

Gary D. Schmidt - "Orbiting Jupiter"

Väga kurb raamat. Mulle jäi raamat silma juba päris tükk aega tagasi. Olin lugenud mitmeid soovitusi ja lisanud selle enda nimekirja. Õigel hetkel jõudis see siis lõpuks ka minuni. Traagiline lugu...ehk kirjutan sellest teinekord pikemalt. 

Markus Zusak - "Raamatuvaras"

Esmalt meenub, et kui juba jupp aega tagasi selle raamatu endale soetasin, siis haaras raamatumüüja rinnust ja hüüdis: "Mulle see raamat nii meeldis. Väga hea valik!" Ootused olid seega kõrged ja pettuma ei pidanud. Tegevusaeg 1939. aasta Natsi-Saksamaa ja lugu räägib sõnade võimest inimhinge toita ja päästa. 

Lauren Kate - "Langenud", "Piin", "Kirg"

Haarasin kaasa Pärnu raamatukogust, et kiire ja kerge lugemine. Ei meeldinud. Pooleli ka ei jätnud, aga tõepoolest ei soovita lugeda :)

C. J. Daugherty - "Õhtukool"

Raamatu sisu ei meenunud enam üldse, aga vaatasin üle ja ütlen siis nii, et veidi parem kui "Lauren Kate-i sari, aga üsna sarnane ja erilist muljet ei jätnud. 

David Usher - "Let the Elephants Run: Unlock Your Creativity and Change Everything"

Olen nii-öelda eneseabiraamatute lainel. Pole hea sõna nende kohta, aga nuputan varsti sobivama termini välja, sest plaanin teha neist eraldi postituse...või mitu. 

Hele-Mai Alamaa, Merle Liivak - "Metsaköök"

Alustasin sellega Pärnu väliköögi hooaega ja sain palju häid toidumõtteid. Inspireeris!

Jan Burke - "Viimsete sõnumite tooja"

Taas haaratud kaasa Pärnu raamatukogust. Idee oli hea, aga teostus jäi nõrgaks. Raamatu lõpp vajus kuidagi ära. 

Ülevaade sai tõepoolest napp. Hetkel on mul lugemisel korraga 6 raamatut. Võtan neid kätte täpselt sisetunde järgi ja olen jätkuvas vaimustuses inimeste mõtetest, fantaasiast ja oskusest end nii haaraval viisil väljendada. Loen!

Tallinn

17.05.2018